End sisse seadmas

Melissa lükkas korteriukse lahti ja haaras uuesti kotisangast, millest ta vahepeal ukse avamiseks lahti oli pidanud laskma. Naine sammus korterisse ja otsustas enda kotid esialgu elutuppa jätta, et oma uuele kodule korralik pilk peale heita. Pärast pisikest ringkäiku haaras Melissa taas oma kompsud ning suundus suuremasse magamistuppa, millel oli ka eraldi vannituba. Mel pidi siin siiski aasta otsa elama, nii et mugavus ennekõike.

Katja taris oma suurt spordikotti ning tiris kohvrit enda järel oma korterisse. Ta naeratas, nähes kui kena korter on ning kõndis edasi. Neidis kuulis ühest toast liikumist ning sinna Kate ka oma suuna võttis. "Hei," sõnas ta sõbralikult ning lükkas prillid, mis tal ees olid olnud, pealaele. "Mina olen Ekaterina," tutvustas Katja end ning toetas vastu uksepiita.

Mel kuulis veel kellegi saabumist ning katkestas hetkeks õlakotis tuhnimise, pöörates pilgu tulijale. "Heihei sullegi," muigas naine. "Ma olen Melissa. Sa oled Venemaalt, eks?"

Katja naeratas tutvuse meeldivuse näitamiseks ning noogutas siis. "Pole väga raske arvata vist," muigas ta. "Aga sa võid mind Kate'iks või Katjaks kutsuda, kui Ekaterina liiga pikk on," lisas Kate.

"Mitte eriti," muigas Melissa ja noogutas mõistvalt. "Ma olen Itaaliast. Kutsuda võib mind nii, kuidas juhtub. Enamus kutsuvad Mel'iks," seletas naine, tuhnides samal ajal kotis edasi. Muidugi oli ta telefon kõige pühja vajunud, kust Mel selle lõpuks välja koukis. Lihtsalt selleks, et avastada, et telefonil on aku tühjaks saanud.

"Võin sinuga ühte tuppa kolida?" küsis ta ning silmas tühja voodit. "Või on sul see voodi kellegile reserveeritud?" muigas Katja.

"Muidugi võid," nõustus Mel ning naeris kommentaari peale. "Kahjuks või õnneks on ainus mees mu elus minu koer, kes ka mu isa juurde koju jäi. Noh.. Tegelikult on mu isa teine mees mu elus sellisel juhul."

Kate naeratas sõbralikult ning liikus oma kohvri ja spordikotiga vaba voodini. "Mu elus ainus mees on samuti isa... kuigi sul on koer aga no, isa on ju ka ja.. Saad aru küll," muigas Katja ning alustas asjade lahti pakkimisega.

"Ma usun, et saan aru, jah," muigas ka Mel ning pani telefoni laadima, silmitsedes siis kerge ohke saatel oma asju, mis voodi peal ja selle kõrval kõrgusid. Naisel oli koguni kaks kohvrit, spordikott, õlakott ja käekott. Tuli ta ju laagrisse terveks aastaks ning Mel oli pealegi veel ainult hädavajalikud asjad kaasa võtnud. Ilmselgelt oli neid juba liiga palju.

Katja ohkas ning üritas tühjaks saanud hiigelsuurt kohvrit voodi alla lükata. Ilmselgelt see sinna ei mahtunud, seetõttu asetas neiu selle hoopis toa nurka. "Loodan, et see sind seal ei sega," muigas ta.

"Eip. Ma ei harrasta väga nurgas istumist," naeris Mel ning pani mõned olulisemad asjad õlakotist ja käekotist öökapi sahtlisse. Naine asus riideid kappi paigutama ning suurem kohver tühjenes kiirelt. Teises olid tal enamasti riided, mis oli vaja üles riputada, kuid seda Mel küll enam teha ei viitsinud.

OT: Ma eeldan, et toas on ikka mingi kapp ka, kuigi korteriplaanil seda polnud.

"Oh mulle ei meeldi asju lahti pakkida," pomises Ekaterina, kui oli ka spordikoti lahti pakkinud. Selle lükkas ta voodi alla ning istus ise seejärel voodile. Neiu võttis tagi taskust auto võtmed ja pani need öökapi väikesesse sahtlisse. Sinna pani ta ka oma rahakoti. Käekotist tuli veel välja pisike valge rüperaal, mille neidis öökapi kapiosasse pistis.