Päike säras kõrgel taevas ja kuskil polnud jälgegi pilvedest. Nefi nägi vaeva, et lähi tihniku jõe kaldale jõuda. Ta oli kindel, et jõgi on kuskil läheduses, õrnal võis isegi vee solinat kuulda. Lõpuks õnnestus tal siiski sihtmärgini jõuda.
Nefertiri seisis kaldal, vaadates ringi, ega kedagi läheduses ole. Lõpuks võttis ta jalast enda saapad ja sokid, jäädes paljajalu, keeras üles püksisääred ning viskas jaki maha. Ta läks jalgupidi vette, kuid ujuma minek ei tundunud eriti hea mõttena. Läbi vee kõndides, võttis ta suuna ühe suurema kivi poole, mis tundus eemal kuiv. Tütarlaps võttis sellel istet ning otsis välja enda joonistusmapi söega. Ta vaatas pikalt ringi, justkui otsides midagi, mis oleks jäädvustamist väärt.
OT: Ilmselgelt ei ütleks seltskonnast ära.